Aleksandr Grafov: perepäeval saame üheskoos lõbusalt aega veeta!

Juba eeloleval pühapäeval, 1. septembril kell 13:00-15:00 toimub Maarjamäe kunstmuruväljakul FC Levadia Jalgpallikooli perepäev, mis on FCI Levadia kogukonna käesoleva aasta üks keskseid sündmusi.

Läheneva perepäeva eel uurisime meie klubi kogukonnajuhilt Aleksandr Grafovilt kuidas kogukonnatöö sujub ning milliseid kordaminekuid ja väljakutseid võib esimese poole aasta näitel välja tuua.

Milline näeb välja saabuva perepäeva päevakava?

Ootame kõiki FC Levadia Jalgpallikooli noomängijaid ja nende peresid Maarjamäe jalgpallikeskusesse pühapäeval kella 13-ks. Kõiki saabujaid tervitab meie maskott lõvi ning toimub osalejate registreerimine. Kõikide perepäeval osalevate laste vahel loosime välja kaks kinkepaketti Meriton SPA-lt ning kaks piletit eelseisvale EM-i valikmängule Eesti ja Hollandi vahel.

Perepäeval pakume erinevaid tegevusi nii väikestele kui suurtele jalgpallihuvilistele. Kavas on footdarts, täpsuslöökide võistlus, penaltivõistlus, jalgpalligolf, non-stop jalgpall, avatud on batuut ning eSpordi mängude ala, töötab kohvik. Perepäeva lõpetuseks toimub meeleolukas sõprusmäng kõikide laste ja treenerite võistkonna vahel ning samuti ühine tordisöömine. Õhtul kell 19:00 ootame kõiki perepäevalisi A. Le Coq Arenale elama kaasa Premium Liiga kohtumisele FCI Levadia ja Maardu Linnameeskonna vahel.

Loodan väga, et ilm soosib meie perepäeva ning saame veeta Maarjamäel üheskoos lõbusalt aega.

Oled olnud kogukonnajuhi ametis üle poole aasta. Kuidas see aeg möödus?

Kiiresti, äärmiselt kiiresti. Tundub, et alles mõni päev tagasi oli kogukonnajuhtide esmane seminar (9.-10. jaanuaril), kuid tänaseks hakkab Premium Liiga hooaeg viimasele ringile lähenema. Selle aja jooksul sai mitmeid asju proovitud, on olnud nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi. Aga minna ja teha on veel palju …

Palun tutvusta mõne sõnaga kogukonnajuhtide projekti

Kogukonnajuhtimise projekt on UEFA, Eesti Jalgpalli Liidu ja Premium Liiga klubide ühisprojekt, kus iga Premium Liigas mängiv klubi ning Esiliigas mängiv Pärnu JK Vaprus saab tuge, et palgata oma ridadesse inimene, kelle peamiseks ülesandeks on kodumängude ajal staadionil olevate pealtvaatajate arvu kasvatamine läbi püsiva ja läbimõeldud suhtluse klubi kogukonnaga.

Premium Liiga eelmiste aastate keskmine publiku arv oli võrdlemisi tagasihoidlik – 2018. aastal oli see 296. FCI Levadial omakorda oli 2018. aastal keskmiseks publikuarvuks kodumängudel 262 inimest, 2017. aastal 311 ja 2016. aastal 234 inimest. Seega arenemisruumi on. Juhul, kui Eestis on projekt edukas, siis seda laiendatakse ka teistesse riikidesse.

Kuidas tekkis Sul soov saada FCI Levadia kogukonnajuhiks? 

Mõned aastad tagasi piirdusid minu teadmised Eesti jalgpallist paari-kolme klubi nime teadmisega (FC Flora, FC Levadia, Nõmme Kalju) ning mõne tuntuma jalgpalluri nimega (Sergei Pareiko, Konstantin Vassiljev, Mart Poom). FCI Levadia juurde jõudsin tänu oma pojale, kes hakkas 1. klassis jalgpalliga tegelema. Treeningugrupp, kus ta alustas, ühines FC Levadia Jalgpallikooliga ning sealt edasi jõudsin ka mina pealtvaatajana Premium Liiga mängudele. Alguses käisin ainult Levadia kodumängudel, siis lisandusid ka võõrsil peetavad kohtumised. Aastate jooksul huvi jalgpalli vastu kasvas ning minust sai FCI Levadia toetaja. Eelmisel sügisel kuulsin kogukonnajuhtide projektist ning otsustasin kandideerida. Arvestades, et olen keskmisest emotsionaalsem toetaja ning naudin jalgpalli vaatamist suurema publikuga, siis tundus see vajalik tegevus ning ühtlasi huvitav väljakutse.

Kuidas algas töö FCI Levadias?

Huvitavalt. Professionaalse jalgpalliklubi igapäevane toimetamine erineb sellest, mida olen ette kujutanud, kuigi fännina sain päris palju „piiluda telgitagustesse“ ka enne tööle asumist.

Mul on hea meel, et sain asuda tööle aasta alguses kui hooaja stardini oli veidi vähem kui kolm kuud. Tekkis võimalus sisse elamiseks. FCI Levadia on aastaid toiminud klubi, kindla struktuuri ja väljakujunenud protsessidega. Aga arvestades, et kogukonnajuhtimise projekt on uudne mitte ainult Eesti, vaid ka UEFA mõistes, siis vajab uus ametikoht ükskõik millise klubi struktuuris aega kohanemiseks. Pidin aru saama, kuidas klubi igapäevaselt toimetab, millega tegelevad inimesed kontoris, millega treenerid ja meeskonna tehniline personal, kuidas on väljakujunenud omavaheline suhtlus, millised on esindusmeeskonna igapäevased toimetamised ja kuidas toimib jalgpallikool, milline on suhtlus ja sidemed klubist väljaspool olevate osapoolte ja kogukonnaga. Sellel perioodil valisime tegutsemissuunad ja panime paika esialgsed strateegia.

Millised plaanid kogukonnatöös on ja kuidas nende elluviimine edeneb? 

Võtsime esialgse suuna oma kasvandikele. Usume, et lapsed (ja nende vanemad ja sõbrad), kes on FC Levadia Jalgpallikooli liikmed, peaksid võimalikult sageli külastama FCI Levadia esindusmeeskonna mänge. Selleks me peame tegema nii, et meie esindusmeeskonna mängijad ja jalgpallikooli kasvandikud oleksid omavahel tuttavad. Enne hooaja algust korraldasime Pirita Majandusgümnaasiumis meeskonna esitluse, kus kõik soovijaid said esindusmeeskonna mängijatega kohtuda. Samuti korraldasime esindusmeeskonna mängijate külastusi noortevõistkondade treeningutele, et „poisid“ saaks omavahel mängida. Külastustele oli väga positiivne tagasiside nii kasvandike kui ka mängijate poolt. Seega jätkame sellega ka edaspidi. Samuti soovime külastada FCI Tallinna noormängijate treeninguid ning kaasata neid senisest enam meie mängudele nii maskotilaste kui pallipoistena.

Uuendasime klubi fännitoodete varusid, tellisime noortevõistkondadele klubi lipud. Ees ootab perepäev ning samuti plaanime taastada hooajalõpu ürituste traditsiooni.

Lisaks pöörame rohkem tähelepanu mängupäeva korraldusele ehk sellele mängupäeva osale, mis jääb platsilt väljapoole. Meil on suurepärane (ja meie jaoks uus) kodustaadion, mille infrastruktuur on Eesti paremaid. Staadionil on üldjuhul olemas joogi-söögikoht, korraldatud on fännitoodete müük, töötab lastenurk, kus saab ajaviiteks joonistada, tribüünil võib saada tuttavaks klubi maskoti lõviga, kellel pole veel nime. Vaheajal esinevad tantsutüdrukud ning toimuvad erinevad publikumängud ja võistlused, kus vaheldumisi saavad osaleda nii väiksemad kui suuremad pealtvaatajad.

Üritame tegeleda nii klubisisese, kuid ka klubist väljaspoole jääva kogukonnaga. Võtmesõnadeks on koos- ja meeskonnatöö. Üksinda ei jõua kuhugile, nagu jalgpallis ikka.

Kes on FCI Levadia kogukond?

Kõik, kes soovivad sinna kuuluda. Meie kogukonnaks on kõik jalgpallikooli ja klubiga seotud isikud ja omakorda nendega seotud inimesed: noormängijad ja mängijad, lapsevanemad, samuti vanavanemad, treenerid, nende sugulased ja sõbrad. Kindlasti ka teised toetajad, kes ei ole otseselt klubiga seotud, kuid toetavad klubi ja meeskonda: uued ja pikaajalised toetajad, ammused fännid, koostööpartnerid ja sponsorid.

Kas oskad kuidagi piiritleda FCI Levadia kogukonda?

Tallinnas on piiritlemine raskendatud, eriti võrreldes mõne väiksema linnaga kuna Premium Liigas mängivad hetkel neli pealinna klubi. Meie jalgpallikeskus asub Pirital, seega meie „mõjualaks“ võiksid olla Piritaga piirnevad piirkonnad: Viimsi, Muuga, Lasnamäe ja Kadriorg. Samas me sellega ei piirduks, sest kodustaadion asub Lillekülas ning mängijad ja toetajad on olemas ka teistes linnaosades ning samuti väljaspool Tallinnat, nt Kuusalus ja Laagris, aga ka Narvas.

Kuidas hindad kogukonnatöö tulemusi hetkeseisu arvestades?

Kui vaadata pelgalt numbrilisi näitajad, siis läheb väga kenasti kuna tänaseks on meie kodumängude keskmine külastajate arv üle 400 inimese mängu kohta. See on viimaste aastate parim tulemus. Kuid ei saa jätta tähelepanuta, et meie selle hooaja madalaima külastatavusega (127 in.) ja kõige rahvarohkema mängu pealtvaatajate arvu (1124 in.) vahe on enam kui seitsmekordne. Suurel staadionil paistab paarisajapealine publik üsna tagasihoidlik. Seega arenemisruumi jätkub. Aga sellegipoolest – suur aitäh kõikidele, kes on käinud staadionil meile kaasa elamas! Tulge veel, meeskond ootab Teid!

Kuidas edasi?

Hooaja lõpufaasis sooviks senitehtut edasi arendada. Praegu töötame tagasiside ankeediga, et igaühel oleks võimalus meie tegemistes sõna sekka öelda, teha oma ettepanekuid ja edastada mõtted, mis võiksid kaasa aidata meie kogukonna suurendamisele, samuti teistes valdkondades. Aga see ei tähenda, et väljaspool ankeeti ei saaks me omavahel suhelda. Seega kui on soovi midagi arutada, siis astuge julgelt ligi!